Vene sõja mõjud Eesti majandusele ja pangandusele
Siin lehel asuvad Eesti Panga seisukohad, mis puudutavad Vene sõja mõjusid Eesti pangandusele ja majandusele. Siit leiate ka soovitusi, millele mõelda ja milliseid ettevalmistusi teha, et võimalikud katkestused sularaharingluses või maksetes häiriksid igapäevaelu nii vähe kui võimalik. Oleme selle teema kohta siia kokku kogunud ka enam levinud küsimused ja vastused. Lisaks leiab küsimuste ja vastuste rubriigist selgitused, mida Eesti pangad teevad Eestisse jõudnud sõjapõgenike probleemide leevendamiseks, infot grivnade vahetamise kohta jms.
Kogu sisu on loetav kolmes keeles: eesti, inglise ja vene keeles.
FINANTSSEKTORI SEOSED VENEMAA JA VALGEVENEGA
Eestis tegutsevate pankade vastupanuvõime kaubanduse katkemisele Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga on väga hea. Eesti Pank suudab tagada Eesti finantssektori stabiilsuse. Keskpank teeb selle nimel tihedat koostööd finantsinspektsiooni, kommertspankade ja rahandusministeeriumiga.
- Eestis tegutsevate pankade vastupanuvõime kaubanduse katkemisele Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga on väga hea. Eesti pangad on hästi kapitaliseeritud ka puhuks, kui peaks olema vaja katta võimalikke laenukahjumeid. Nende ettevõtete laenude osakaal, mis otseselt sõltuvad tehingutest Venemaa ettevõtetega, on alla 1%. Samas on keeruline hinnata, kui suured on Eesti finantssektori kaudsed seosed Venemaa turuga. Mõjutatud võivad olla investeerimisteenuste pakkujad, Venemaale investeerinud Eesti investorid, aga ka Eesti kaudu või Eestisse investeerinud Venemaa investorid.
- Juhul, kui Eesti ei saa enam eksportida Vene, Valgevene ja Ukraina turgudele ning ettevõtjad mingil põhjusel ei leia asendusturge, siis langeb majanduse maht umbes 2%. Sellisel juhul võiks hinnata pankade üle 60 päeva viivises olevate laenude kasvu seniselt 0,3%lt 0,8%le, mis on kordades vähem kui eelmise finantskriisi ajal. Pankadel on piisavalt kapitali, et katta sellises mahus võimalikke laenukahjumeid. Viimastel aastatel on hoiuste kasv Eesti pankades olnud väga kiire ja tänu sellele on pankadel likviidsete varade osakaal viimase kümnendi kõige kõrgemal tasemel. Keskpank on valmis pankadele vajadusel pakkuma tagatise vastu likviidsuslaenu.
- Eestis tegutsevate pankade hoiustest moodustavad Venemaa, Ukraina ja Valgevene residentide hoiused suhteliselt väikese osa, alla 0,5% kõikidest reaalsektori hoiustest 2021. aasta lõpu seisuga.
- Venemaa, Valgevene ja Ukraina residendid on võtnud Eesti pankadest laenu vähesel määral, kokku alla 3 miljoni euro. 2021. aasta lõpu seisuga puudusid Eesti pankadel võlakirja-, faktooringu- ja liisingunõuded nende riikide residentide vastu.
- Eesti investeerimisfondid ja pensionifondid on kumbki paigutanud Venemaa väärtpaberitesse üks miljon eurot, mis moodustab investeerimisfondide varadest 0,1% ja pensionifondi varadest 0,03%.
- Tallinna börsil on Venemaa residentidega seotud raha ühe miljoni euro väärtuses ehk 0,02% kogu börsimahust.
- Piiriülesed maksed Venemaa, Ukraina ja Valgevenega on Eesti pankade kaudu tehtavate maksete kogumahtu arvestades suhteliselt väikesed. 2021. aasta IV kvartalis oli vaid umbes 2% mitteresidentidega tehtavatest maksetest seotud nende riikidega.
- Eesti Pank on valmis rakendama koos Euroopa Keskpanga ja teiste euroala keskpankadega ellu sanktsioone, mille Euroopa Liit ja Euroopa riikide valitsused on vastu võtnud. Kuna Eesti Pangal ei ole Venemaa keskpangaga seotud varasid ega kohustusi, siis 2022. aasta 7. märtsi seisuga Eesti Pank veel sanktsioone ei rakenda.
- Rahvusvahelistes finantssanktsioonides seatud piiranguid tuleb arvestada kõikide inimestel ja organisatsioonidel. Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidega saab tutvuda veebilehel EU Sanctions Map: https://www.sanctionsmap.eu/
SOOVITUSED SULARAHA JA MAKSETE VÕIMALIKEKS KATKESTUSTEKS
Keskpangas on piisavalt sularaha, et varustada Eestit eurodega ka juhul, kui ettevõtete ja inimeste sularahavajadus peaks kasvama. Lisaks saab Eesti Pank vajadusel tuua kiiresti juurde sularaha euroala keskpankadest.
Eestis on pankade hea ja järjepideva töö tulemusel maksete ja sularaharingluse töökindlus väga kõrgel tasemel. Samas pole välistatud, et sularahaautomaatide töös või maksete toimimises esineb lühiajalisi tõrkeid, mida võivad põhjustada elektri- või sidekatkestused näiteks tugeva tormi või küberrünnaku ajal.
Eesti Pangal ja suurematel Eesti pankadel on sularaharingluse ja maksete toimimise katkestusteks valmis plaanid, et taastada teenused võimalikult kiiresti. Eesti Pangal on piisavalt sularahavarusid, et tagada riigi toimimine kriisis ja vajadusel saame alati sularaha juurde teistest euroala keskpankadest.
Koostöös kommertspankadega tagab Eesti Pank sularaha kättesaadavuse ja maksete toimimise ka andmesidetõrgete ja elektrikatkestuste korral. Küll aga ei pruugi maksete tegemine või sularaha kätte saamine olla sama mugav ja kiire kui tavaolukorras.
Igal inimesel tasub meeles pidada mõned nipid, kuidas sularaha- või maksekatkestuseks paremini valmis olla:
- Hoia rahakotis pisut sularaha, pikemaks katkestuseks võiks kodus olla nädala sularahavaru
- Tee selgeks, kus asuvad sulle lähimad pangakontorid ning poed ja tanklad, kust saab sularaha välja võtta
- Kui võimalik, tee konto mitmes pangas, et saaksid kasutada erinevate pankade pangakaarte
- Kasuta erinevaid enese tuvastamise võimalusi (ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID), mida saad kasutada maksete ja e-ostude tegemisel
Loe täpsemalt, kuidas olla paremini valmis maksete katkestuseks
Loe täpsemalt, kuidas olla paremini valmis sularaharingluse katkestuseks
Korduma kippuvad küsimused
1. Kust leian lähima pangaautomaadi ja kas kõik pangakaardid kehtivad kõigis automaatides?
Pangaautomaadid asuvad linnades ja suuremates keskustes. Pangaautomaatide võrgustikku näeb sellelt kaardilt: https://kaart.delfi.ee/. Esmalt tasub sularaha välja võtta oma panga automaadist. Lisaks sellele on Eestis kõik pangaautomaadid ristkasutuses, mis tähendab, et ühe panga pangakaardiga saab raha välja võtta ka teiste pankade automaatidest, kuid sellele lisandub teenustasu (uuri lähemalt oma pangast). Pangaautomaatide aadressid leiab ka pankade kodulehekülgedelt.
2. Kust ma veel saan sularaha välja võtta?
Lisaks pangandusvõrgule saab koostöös Swedbankiga sularaha välja võtta veel ligi 800 kohast üle Eesti. Sularaha saab välja võtta Coopi, Grossi, R-Kioski, Meie Toidukaubad, Aldar Marketi kauplustest ning Olerexi ja Terminal Oil teenindusjaamadest. Täpsemat infot teenuse tingimuste kohta annavad kauplused või tanklad.
3. Mis on kõige suurem summa, mille ma saan automaadist välja võtta?
Pangakaardi omanik saab ise määrata, kui suure summa tema kaardiga pangautomaadist võtta saab. Turvalisuse huvides ei tohiks see summa olla väga suur. Eri pankadel on erinevad kuulimiidid, mille ulatuses saab sularaha välja võtta tasuta. Kui summa selle limiidi ületab, hakkab tehingule kehtima teenustasu. Infot limiitide ja teenustasu kohta leiab pankade kodulehekülgedelt. Eriolukorras võidakse kehtestada limiidid sularahaautomaadist ühekorraga välja võetavale summale.
4. Kust saada sularaha, kui sularahaautomaat ei tööta?
Hoidke kodus nädala sularahavaru, et saaksite vajalikke igapäevaoste teha ka siis, kui sularahaautomaadid ei tööta või kui kaardimaksed ei toimi. Sularaha on võimalik saada ka oma kodupangast. Pangakontorite kontaktid ja nende pakutavad teenused leiate panga koduleheküljelt.
5. Kui kiiresti pangaautomaate täidetakse, kui kaardimaksed on häiritud ja inimestel on suurem soov sularaha välja võtta?
Sularahaautomaate täidetakse regulaarselt, samuti jälgitakse nende käivet, mis võimaldab automaadi tühjenemisele reageerida aegsasti. Suurenenud nõudluse korral sõltub sularahaautomaatide täitmine erinevatest teguritest: panga ja sularahavedaja logistikast, pangaautomaadi asukohast, kasutatavate rahatähtede nimiväärtusest. Sularahaautomaadi töötamiseks on vajalik ka elektri- ja andmesideühenduse olemasolu. Kui teil on sularahaautomaadist raha väljavõtmisega probleeme, siis palun pöörduge oma panga poole.
6. Mida teha, kui sinu panga kaudu ei saa ajutiselt makseid teha?
Kui oled klient mitmes pangas, siis proovi teha makset teise panga kaudu. Võib juhtuda, et ainult ühel pangal on teenusekatkestus.
Kui pankadevahelised maksed on häiritud, võivad siiski toimuda pangasisesed maksed ehk raha liigub maksjalt saajale, kui nad on sama panga kliendid.
Kui nii maksja kui ka saaja pank on elutähtsat teenust osutav pank (Swedbank, SEB Pank, Luminor Bank ja LHV Pank), siis nende vahel toimuvad maksed Eesti Panga vahendusel üks kord päevas isegi hädaolukorras.
7. Mida teha siis, kui kaardimaksed on häiritud ja lähimast pangaautomaadist on samuti sularaha otsa saanud? Kelle poole ma siis pöörduma peaksin?
Kui võimalik, siis proovi maksta teise panga kaardiga. Kui kaardimaksed ja pangaautomaatide töö on häiritud, siis teavet rikke ulatuse ja kestuse kohta saate oma pangalt.
8. Kas rublad kehtivad ja kus ma saan neid vahetada?
Rublaga kauplemine on keelatud ELi ja USA sanktsioonide all olevatele pankadele. Teised pangad võivad vabalt kaubelda ja rubla vahetuskurss kujuneb turul ehk ostu-müügi tehingute põhjal (kurss langeb, kui korraga soovitakse väga suurel hulgal rublasid müüa).
Eesti Pank valuutat ei vaheta. Rubla vahetamise sooviga tuleb pöörduda kas pankade või valuutavahetuspunktide poole, kes vastavat teenust pakuvad. Arvestama peab, et rubla vahetuskurss võib erinevates valuutavahetuspunktides ja eri päevadel kõikuda tavapärasest suuremates piirides.
9. Kus ma saan vahetada Ukraina grivnasid? Kas Eestis saab kasutada Ukraina pangakaarte?
Eestis pakub Ukraina grivnade vahetust praegu ainult Tavidi valuutavahetus. Kursid ja täpsema info leiab Tavidi veebilehelt.
Lisaks jätkavad mitmed Ukraina pangad vaatamata sõjaolukorrale digitaalsete makseteenuste (kaardid ja maksed) osutamist. Seega tasub Eestisse jõudnud Ukraina põgenikel läbi proovida, kas Ukraina pankade välja antud pangakaardid töötavad Eestis. Kui töötavad, siis saab nende kaartidega tasuda poes ostude eest ja ka sularaha eurodes välja võtta. Nende tehingute puhul määrab grivna kursi euro suhtes see Ukraina pank, kes pangakaardi välja andis.
Eesti riik pakub Ukraina sõjapõgenikele igakülgset abi ja täpsemat infot selle kohta leiab sotsiaalkindlustusameti veebilehel.
10. Kas Ukraina sõjapõgenikud saavad Eestis omale pangakonto avada?
Ukraina sõjapõgenikud saavad tasuta konto avada ja tasuta PIN-kalkulaatori elektrooniliste kanalite kasutamiseks Swedbankis, SEB ja LHV pangas. Tasuta konto saab avada ka Luminoris ja Coop Pangas. Samuti on enamikus pankades konto haldamine mõnda aega tasuta.
Nimetatud pankades on maksed Ukrainasse teenustasuta. Kuna maksed eurodes liiguvad kõige kiiremini, siis võimaluse korral võiks maksja eelistada just makset eurodes.
NB! Kui makset tehakse heategevusorganisatsioonile, siis palume maksjal veenduda, et organisatsioon on usaldusväärne ja viib abi ka abivajajateni.
SWEDBANK
- Swedbankis saavad isikut tõendava dokumendi alusel tasuta konto avada Ukraina kodanikud ja Ukrainas registreeritud ärikliendid.
- Deebetkaardi kuuhooldus on tasuta üks aasta.
- Kontot saab avada Swedbanki esindustes. Kontorikülastuseks on soovitatav aeg broneerida. Kui see võimalik ei ole, siis teenindatakse kontoris vabade aegade olemasolul või aidatakse kohapeal broneerida uus aeg.
- Täpsem info Swedbanki veebilehelt: https://www.swedbank.ee/private/home/important/faq/ukraine
SEB Pank
- Konto avamine ja haldamine on tasuta, konto avamiseks on vaja esitada Ukrainas välja antud isikut tõendav dokument.
- Konto saab avada SEB esinduses, eelnev registreerimine ei ole vajalik.
- Võimalik on liituda SEB Super+ paketiga, millega kaasnevad tasuta ülekanded interneti- ja mobiilipangas ning hooldustasuta pangakaardid. Arvelduspakett on Ukraina kodanikele kuus kuud tasuta.
- Ukraina sõjapõgenikud saavad tasuta makseid teha ka pangakontoris.
- Oluline on silmas pidada, et kliendisuhte algatamine võib võtta kuni 10 tööpäeva ning üldjuhul peab külastama kontorit kaks korda: esimene kord konto avamise taotluse jaoks ja teine kord, kui krediidikomitee on avalduse kinnitanud ja saab konto avada.
- Täpsem info SEB veebilehelt: SEB-s on Ukraina kodanikele konto avamine ja haldamine tasuta | SEB
LHV pank
- Konto avamiseks on vaja esitada kehtiv reisidokument ja osata vene keelt lepingu tingimuste mõistmiseks.
- Ajutise kaitse alusel elamisloa saanud sõjapõgenikke käsitletakse kui Eesti residente, mis tähendab, et Eestis väljastatud dokumendi olemasolul on võimalik konto avada ka elektrooniliselt.
- Konto kuuhooldus on tasuta.
- Täpsem info LHV veebilehelt (ka ukraina keeles): https://www.lhv.ee/ukraina
Luminor
- Ukraina põgenikud saavad pangakonto avada tasuta ja kiiremini.
- Debit või Black pakett on kolmeks kuuks tasuta ja sisaldab ka kuutasuta pangakaarti.
- Täpsem info Luminori veebilehelt (ka ukraina keeles): https://luminor.ee/arvestades-sissetungi-ukrainasse-kkk#kuidas-luminor-toetab-ukrainat
Coop Pank
- Eesti elamisloa puudumisel piisab Ukraina residentidel konto avamiseks hetkel isikut tõendavast dokumendist.
- Konto avamine Ukraina kodanikele on tasuta.
- Kehtib kuuhooldustasu 5 eurot ja valitud teenuspaketi tasu.
- Täpsem info Coop Panga veebilehelt: https://www.cooppank.ee/oluline-info-seoses-ukrainas-toimuvaga
11. Mis on SWIFT? Mida tähendab Venemaale kehtestatud sanktsioonid SWIFTi kasutamisel? Kuidas see mõjutab Eesti ettevõtteid ja inimesi?
SWIFT on ülemaailmne infosüsteem, mida pangad kasutavad finantssõnumite edastamiseks ja vastuvõtmiseks finantsasutuste vahel. SWIFTi peakontor on Belgias ja selle tööd korraldavad SWIFTi kasutajad ühiselt. Seega hästi lihtsalt öelduna on SWIFT väga turvaline suhtlusvõrgustik, mille kaudu pangad, finantsasutused ja ka suuremad ettevõtted vahetavad üksteisega infot vajalike maksete, aga ka väärtpaberitehingute jm tehingute kohta. SWIFT teeb taustakontrolli, et süsteemis olevad institutsioonid oleksid usaldusväärsed ja autenditud (nende olemasolu tõendatud ja kontrollitud).
SWIFTi kasutavad ka Eesti pangad igapäevaselt pankadevaheliste tavamaksete tegemisel Euroopas, aga ka valuutamakseteks ja väärtpaberitehinguteks. Makse jõuab teises riigis oleva saajani makse- ja arveldussüsteemide kaudu. SWIFTi kasutavad pangad andmevahetuseks saaja pankade ja maksesüsteemidega.
Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu ei saa SWIFT süsteemis enam tegutseda seitse Venemaa panka: VTB, Bank Otkritie, Novikombank, Promsvyazbank (PSKBI.MM), Bank Rossiya, Sovcombank ja VEB Bank. Otsus rakendus 12. märtsist ehk sellest ajast ei ole neil pankadel enam SWIFTi juurdepääsu. Otsus puudutab ka nimetatud pankade tütarettevõtteid.
See otsus tähendab seda, et nende pankadega peatatakse SWIFT kanali kaudu toimuv infovahetus. Need Venemaa pangad ei saa rahvusvaheliste maksete tegemisel enam SWIFTi kaudu maksekorraldusi esitada ega ka teiste riikide finantsasutustega muid finantssõnumeid vahetada.
Kuna sanktsioonid kehtivad seitsmele pangale, siis Venemaa tervenisti ei ole finantsmaailmast välja lõigatud. Ka Venemaa riigisisest igapäevapangandust need meetmed väga ei häiri. Näiteks saavad Venemaa pangad, ka sanktsioneeritud pangad, alternatiivina kasutada raha liigutamiseks pankade vahel korrespondentsuhteid (varem kokkulepitud otsekanaleid maksete tegemiseks teiste pankadega) ja internetipõhised lahendusi või ka emaili ja faksi. Üldiselt on asenduslahendused vähem turvalised kui maksekorralduste saatmine SWIFTi kaudu. Kaudset ligipääsu teistele maksesüsteemidele pakuks ka venelaste kohalik süsteem, mis on SWIFTiga sarnane.
Venemaaga tehtavad maksed moodustavad väikese osa Eesti pankade kaudu tehtavate maksete kogumahust. 2021. aasta teisel poolaastal oli vaid 1,5% Eesti pankade piiriülestest maksetest Venemaaga seotud. Eestis võib muutuda arveldamine ebamugavamaks ettevõtetele ja eraisikutele, kes arveldavad Venemaal asuvate ettevõtete ja isikutega sanktsioneeritud pankade kaudu. Samamoodi mõjutavad need sanktsioonid ilmselt neid inimesi Eestis, kes saavad nimetatud seitsme panga kaudu laekumisi Vene riigilt, aga ka Venemaal elavaid inimesi, kes saavad laekumisi Eesti riigilt.
Uuendatud 28.03.2022
Ilma linkideta galerii:
Linkidega galerii: