Hoiuste kasv on märkimisväärselt aeglustunud. Ehkki aasta varasemaga võrreldes oli majapidamistel mai lõpuks pangahoiustel ligikaudu 11% rohkem raha, tuleb see suuresti möödunud aasta septembris lisandunud ulatuslikest teise pensionisamba väljamaksetest. Viimase kaheksa kuu jooksul on hoiused kasvanud tagasihoidlikud 185 miljonit eurot ehk 1,7% vaatamata sellele, et antud perioodi jäid ka kevadised tulumaksutagastused ning järjekordsed väljamaksed teisest pensionisambast nii jaanuari kui mai alguses. Kui hoiuste kasv jätkub ka lähikuudel sarnases tempos, näeme aastakasvu taandumist peagi juba 3% juurde, mis oleks kõige aeglasem kasv pärast 2010. aastat. Kokku oli eraisikutel mai lõpus pangahoiustel ligi 11,2 miljardit eurot.

Kuigi sissetulekute kasv on viimasel ajal kiire, on tarbimiskulutuste kasv seda ületanud – säästmine on vähenenud ja seetõttu on ka hoiuste kasv taandunud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on palgaväljamaksed kasvanud viimastel kuudel aastavõrdluses ligikaudu 14%, sh on kasvanud keskmine palga väljamakse ligikaudu 10% ja palgasaajate arv 4%. Samas on Statistikaameti teatel jaemüügi aastakasv jooksevhinnas ulatunud ligikaudu 20%ni. Varasemalt on sissetulekute kasv jaemüügi kasvu valdavalt ületanud.

Kulutuste kasvu on tagant tõuganud ja hoiuste kasvu pidurdanud kadunud koroonapiirangud ja kiire hinnatõus. Lisaks on hoogsalt tarbitud teisest pensionisambast väljavõetud raha. Koroonapiirangute kadumine on tarbimist hõlbustanud – piirangutest enim mõjutatud vabale ajale ja reisimisele on inimeste kulutused viimasel ajal hüppeliselt kasvanud. Kindlasti on tarbimiskulutuste kasvu oluliselt suurendanud ka väga kiire hinnatõus. Esiteks tuleb sama kauba ja teenuse eest varasemast märkimisväärselt rohkem raha välja käia. Teiseks on ilmselt paljud kiire hinnatõusu kartuses otsustanud oma ostud kohe ära teha ja vähem säästa.