Eesti Pank koos mitme teise keskpanga ja finantsjärelevalveasutusega peab vajalikuks, et Euroopa panganduses rakendataks täielikult ja õigeaegselt rahvusvaheliselt kokku lepitud reegleid.

7. septembril saatsid 25 keskpanga ja järelevalveasutuse juhti Euroopa Komisjonile ühise avaliku kirja, milles rõhutasid tugevatel alustel toimiva panganduse tähtsust. Kirjas tõsteti esile vajadust viia Euroopa Liidu pangandusregulatsioon täielikult ja õigeaegselt kooskõlla rahvusvaheliselt kokku lepitud reeglitega.

Euroopa Komisjon on praegu koostamas ettepanekut Euroopa pankade kapitalinõudeid puudutavate reeglite täiendamiseks. Sellega lisatakse Euroopa Liidu õigustikku nn Basel III raamistiku viimased, seni veel rakendamata osad, milles lepiti kokku juba 2017. aastal[1]. Uute reeglite kohaldamist oodatakse riikidelt alates 2023. aastast[2].

Sarnaselt teiste kirjaga ühinenud keskpankade ja järelevalveasutustega peab Eesti Pank oluliseks, et Euroopa Liidu kapitalinõuete raamistik ei erineks globaalselt kokku lepitud standarditest. Rahvusvaheliselt tihedalt lõimunud pangandusturul võib erandite tekitamine luua pankadele tegutsemiseks ebavõrdsed tingimused, lisada regulatsiooni liigset keerukust ning hakata pikemas plaanis töötama vastu pangandussüsteemi stabiilsuse eesmärgile.

Lisaks rõhutatakse kirjas, et kapitaliarvestuse põhimõtteid tuleb rakendada ühetaoliselt nii emapanga gruppide kui ka tütarpankade suhtes. See tingimus on oluline eelkõige riikidele nagu Eesti, kus välispankade osakaal on suur.

Vaata ka: keskpankade ja järelevalveasutuste kiri Euroopa Komisjonile „The EU should stick to the Basel III agreement“, 07.09.2021 (inglise keeles)

Lisaks

Komisjonile saadetavas kirjas toovad keskpangad ja järelevalveasutused välja kolm põhimõtet, mida Euroopa Liidu kapitalinõuete täiendamisel tuleks arvestada.

1. Sisereitinguid kasutavate pankade riskikaalude liigset langust piiravat uut nõuet (nn output floor) tuleb rakendada Basel III raamistikust lähtudes ja kohaldada seda sarnaselt teiste nõuetega ühetaoliselt nii pangagruppidele, tütarpankadele kui ka üksikute pankadele.
2. Standardmeetodit kasutavate pankade jaoks rakendatav uus riskitundlikum lähenemine peab lähtuma Basel III raamistikust.
3. ELi spetsiifilised kõrvalekalded kapitalinõuete raamistikus võrreldes globaalse standardiga tuleb viia miinimumini.

Lisateave:
Ingrid Schmuul
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 668 0965; 5697 9146
Meediapäringud press@eestipank.ee