Kui liiguvad maksed, liigub ka majandus
Eesti Panga üks ülesandeid on tagada finantsstabiilsus ehk kindel ja tugev pangandus. Selle ülesande täitmiseks kogume pankade tegevuse kohta statistikat, teeme finantsjärelevalvet (hindame panganduse riske ja võtame vajalikke poliitikameetmeid) ning jälgime maksesüsteeme ehk seda, et raha liiguks nii kontolt kontole kui ka pangast panka tõrgeteta. Tõrked maksete liikumises häirivad kogu majanduse toimimist. Näiteks kui palgaraha ei laeku töötaja kontole lubatud kuupäeval, võib juhtuda, et ta ei saa arveid õigel päeval tasuda või vajalikke oste teha. Kui maksete liikumisel ühest pangast teise tekib viivitus mõne panga süül, siis väheneb teiste pankade usaldus selle panga vastu, mis kokkuvõttes võib mõjutada kogu pangandust ja majandust. Seetõttu on maksesüsteemide tõrgeteta toimimine Eesti Panga jaoks väga tähtis.
Miks peab aga maksesüsteemide järelevaataja ja arengu edendaja ülesandeid täitma just Eesti Pank? Põhjus on lihtne: neid ülesandeid saab usaldada üksnes sõltumatule osalisele. Kuna Eesti Pank vastutab kogu Eesti finantssüsteemi, sh maksesüsteemide toimimise eest, peab ta suunama ka selle valdkonna arengut.
Maksete igapäevasel tegemisel on oluline roll kommertspankadel. Kui ühe panga sees liiguvad maksed kiiresti kogu ööpäeva jooksul ning seda ka nädalavahetustel ja riigipühadel, siis pankadevahelised maksesüsteemid töötavad praegu vaid päevasel ajal ja tööpäevadel. Nende süsteemide töös hoidmine väljaspool tööaega muudaks maksete tegemise märksa kulukamaks. Küll aga saab kahe suurema panga vahel piiratud summas makseid teha mobiilimakse võimalust kasutades. Mobiilimaksed toimivad sama moodi nagu pangasisesed maksed, seega ei sõltu need ei nädalapäevast ega kellaajast.
Pankadevaheliste maksete arveldussüsteeme haldab üldjuhul erasektor, üksikutes riikides täidab seda ülesannet keskpank. Pärast 2014. aasta veebruari, mil jõustusid kogu Euroopa Liidus maksete ühtsed reeglid ja nõuded, liiguvad pankadevahelised maksed Eestis samuti erasektori omanduses oleva üleeuroopalise süsteemi kaudu. Selle süsteemi üle teostab järelevalvet Euroopa Keskpank.
Eestis makstakse järjest enam pangakaardiga
Kuigi oma ostude eest võib inimene tasuda väga erineval moel, teise poole nõusolekul kasvõi näiteks moosipurkides, siis tegelikult arveldatakse enamasti ikkagi rahas. Nii on palju mugavam, lihtsam ja kindlam. Kui veel eelmisel sajandil eelistasid ja said inimesed maksta peamiselt sularahas, siis 20. sajandi lõpust alates on elektroonilised süsteemid arenenud nii mugavaks ja turvaliseks, et aina enam eelistatakse maksta kaardiga või teha ülekandeid internetis. TNS Emori 2013. aasta uuringu andmetel kasutab Eestis igapäevaostude tegemisel ainult või enamasti sularaha kolmandik inimestest, ülejäänud eelistavad aga maksekaarti. 99% kõikidest pankade vahendusel tehtud maksetest on elektroonilised ja vaid 1% ulatuses kasutatakse sularaha, tšekke või tehakse ülekanne pangas paberi peal.
Eestis tehti 2014. aastal pankade vahendusel iga päev ligikaudu miljon riigisisest makset kogukäibega üle 400 miljoni euro. Kaardimakseid tehti päevas enam kui 600 000, mis moodustab riigisisestest maksetest ligikaudu 2/3. Eestis on väga populaarne ka interneti vahendusel arvete tasumine: internetipanga keskkonnas tehakse päevas üle 200 000 makse.
Arveid tasutakse ka sularahas väljaspool panku, kuid selle kohta ei ole korrapäraselt kogutavaid statistilisi andmeid.
Muid makseviise (paberil maksekorraldusi, otsekorraldusi, püsikorraldusi, sularahamakseid, tšekke) kasutatakse vähe ning nende osatähtsus pankade vahendusel tehtavate maksete koguarvus on umbes 17%.
Täpsem statistika pankade vahendusel tehtud maksete kohta
Pangaülekanded vajavad häid süsteeme
Veel 1990ndate alguses liikusid maksedokumendid pankade vahel peamiselt paberil. Maksete töötlemine oli töö- ja ajamahukas ning selleks kulus lausa päevi. 1990ndate teisest poolest on aga Eestis kasutusel tänapäevased maksesüsteemid, mille abil jõuavad maksed ühest pangast teise tundide jooksul, ühe panga sees ka kohe ja seda nii nädalavahetustel kui ka pühadel.
Eesti on olnud maksete vallas üks Euroopa edumeelsemaid ja mõnes mõttes isegi oma ajast pisut ees. Alates 1. veebruarist 2014 hakkasid aga kõik Euroopa Majanduspiirkonna riigid (Euroopa Liidu riigid, Island, Liechtenstein, Monaco, Norra ja Šveits) tegema makseid ühtmoodi. Maksesüsteemid peavad seetõttu samuti vastama samadele tingimustele. See muutus puudutas ka seni Eestis kasutusel olnud pankadevahelist maksesüsteemi. Kui selle ajani liikusid maksed pankade vahel 10 korda päevas Eesti Panga hallatava arveldussüsteemi kaudu, siis praegu liiguvad pankadevahelised maksed 5 korda päevas EBA Clearingu süsteemi STEP2 vahendusel, mis on üks suuremaid jaemaksesüsteeme Euroopas. Kuna seda süsteemi kasutab enamik Euroopa riike, siis liiguvad Eestisisesed ja välismaale tehtavad maksed sama kiirelt ja sarnase hinnakirja alusel. Süsteem on kasulik eelkõige nende jaoks, kes ajavad oma rahaasju rahvusvaheliselt. Eesti Pank otsib koostöös kommertspankadega võimalusi, et pankadevahelised maksed liiguks siiski kiiremini kui praegu.
EBA Clearing asutati 1998. aastal ja selle omanikud on praegu 63 Euroopa ja rahvusvahelist panka. EBA Clearing vastutab süsteemi töökindla ja tõrgeteta toimimise eest. Süsteemi järelevaatamise kohustus lasub Euroopa Keskpangal, kes jälgib, et süsteem töötaks tõhusalt ja et riskid oleksid maandatud.
Eesti Pank haldab reaalajalist arveldussüsteemi
Peale selle, et igal pangal on üks süsteem pangasiseste ja teine süsteem pankadevaheliste maksete arveldamiseks, on euroalas olemas ka eraldi maksesüsteem reaalajaliste kiirmaksete jaoks – TARGET2. Seda süsteemi hoiavad töökorras keskpangad ehk Eestis haldab seda Eesti Pank. Selles süsteemis arveldatakse maksed viie minuti jooksul. Ennekõike on TARGET2 mõeldud maksete tegemiseks pankade vahel ning keskpankade rahapoliitilisteks operatsioonideks, kuid põhimõtteliselt saavad pangad selle kaudu täita ka oma klientide eriti ajakriitilisi maksekorraldusi.
Täpsem statistiline ülevaade selle süsteemi arvelduste kohta
Eesti võrdluses teiste euroala riikidega
Euroala riikides on makseharjumused erinevad. Väga üldistatult võib öelda, et põhjapoolsemates riikides on tehnoloogia areng olnud kiirem ja sularaha kasutatakse vähem kui lõunapoolsetes riikides.
Euroalal tervikuna on sularaha jätkuvalt tähtsaim maksevahend igapäevaostude tegemisel. Sellel on mitu põhjust. Üks on kindlasti see, et sularahaga on võimalik igal ajal ja kõikjal maksta. Sularaha eelistavad rohkem ka vanemad inimesed, sest nad on sellega harjunud. Lisaks ei saa paljudes riikides kõikide kaupmeeste juures väikseid summasid kaardiga maksta, sest kaardimaksele on kehtestatud miinimumsumma. Eestis selline piirang puudub ja kaardiga võib maksta kasvõi 50sendise ostu eest.
Viimase kümne aasta jooksul on euroalal tervikuna jõudsalt kasvanud kaarditehingute osatähtsus. Eesti on kaardikasutamise aktiivsuse poolest euroalal Soome järel teisel kohal. Eestis tehakse aastas inimese kohta 169 kaardimakset, Euroopas keskmiselt vaid 76.
Euroopas on ka riike (Malta, Küpros, Prantsusmaa), kus kasutatakse endiselt palju tšekke, Eestis kasutatakse tšekke väga harva. Euroopa Keskpanga kodulehel http://sdw.ecb.europa.eu/ leiab täpsemat infot, et võrrelda nii Eesti ja teiste Euroopa riikide makseharjumusi kui ka muid näitajaid.
Järjest sagedamini võetakse kõneaineks e-raha. See on elektrooniline seade, millele on salvestatud rahaline väärtus. E-raha võib olla plastkaardi, arvutimälu või muu e-raha seadme kujul. E-raha on mõeldud ennekõike väikeseväärtuseliste igapäevaste maksete tegemiseks, nt bussipiletite, parkimise või ajalehtede eest tasumiseks. Selliste tehingute osatähtsus on siiani väga väike, rohkem on need levinud Luksemburgis ja Hollandis (kokku 69% kõikidest e-raha tehingutest euroalal).