Teisipäeval toimus Eesti Panga eestvedamisel seminar teemal, kuidas võidelda tõhusamalt rahapesu vastu ja hoida samas pangateenuseid ettevõtjatele kättesaadavana.

Seminari esimeses osas keskenduti sellele, milline mõju on rahapesul Eesti julgeolekule, majanduspoliitikale ja Eesti finantsjärelevalvele.

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koorti sõnul võidakse Eesti kaudu pestud musta raha kasutada meie enda huvide ründamiseks. „Kas me rahastaksime teadlikult trollifarmi Peterburis või tegevusi, mille lõpptulemuseks on terroriakt Malis või Iraani raketirünnak meie sõdurite baasile Iraagis?“ Lisaks tõi Koort esile, et e-riigina peab Eesti pöörama tähelepanu krüptorahaga toimuvale, sest rahapesu kasutamine riigi vastu hübriidründe elemendina on vägagi reaalne.

Rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ütles, et riik eraldab raha ja inimjõudu selleks, et viia rahapesu andmebüroo tegevus uuele tasemele. Tali sõnul on eesmärgiks luua avaliku ja erasektori koostöös tõhus ja tark rahapesu tõkestamise süsteem, mis oleks ka teistele riikidele eeskujuks. Tali lisas, et Eestil tuleb väga tõsiselt võtta järgmise aasta Moneyvali hindamiseks valmistumist: „See on rahvusvaheline hinnang meie rahandussüsteemi toimimisele ja mõjutab meid pikka aega.“

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul tuleb rahapesu tõhusaks tõkestamiseks senisest enam  investeerida. „Finantsinspektsioonis oleme rahapesu tõkestamisel suurt tähelepanu pööranud nii inimeste kui ka protsesside arendamisele ning oleme selles valdkonnas kasutusele võtnud ka uudseid lahendusi. Oleme seda teinud oma seadusjärgsete ülesannete heaks täitmiseks. Sarnast lähenemist ootab inspektsioon ka pankadelt," ütles Kessler.

Seminari teises osas räägiti sellest, kuidas karmistunud reeglite puhul hoida pangateenuseid ettevõtjatele rahuldaval tasemel ning mida saavad rahapesu tõkestamise ahela erinevad lülid selleks ära teha.

Eversheds-Sutherlandi juhtivpartneri Maivi Otsa sõnul on Eestis ettevõtjate probleemiks olnud ootamatud päringud seoses kasusaavate omanikega ja seda pikaajaliseks partneriks olnud panga poolt, mis on äärmuslikel juhtudel päädinud konto sulgemisega. Ots lisas, et riik on hiljuti muutnud kasusaavate omanike tuvastamise paindlikumaks, kuid selle edukas rakendamine nõuab pankade, nende klientide ja finantsinspektsiooni jätkuvat dialoogi.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimehe Peeter Raudsepa sõnul ootavad ettevõtjad kindlust. „Kui küsida, mis on oluline ettevõtjatele, siis on vastuseks kindlustunne. Meie ettevõtjad väärivad stabiilset ettevõtluskeskkonda, eriti tänases majanduslikus olukorras, mida iseloomustab määramatus. Igasugune ülereageerimine muudab äritegevuse oluliselt keerulisemaks ja kallimaks, mida ettevõtjad kindlasti ei soovi. Rahapesu tõkestamise meetmed ja regulatsioonid peavad olema arusaadavalt põhjendatud ja ootuspärased,” lisas Raudsepp.

Pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu tõi esile, et hea rahvusvaheline maine on panganduses väga tähtis, et tagada klientidele äritegevuseks vajalikud pangateenused: välis- ja kaardimaksed, investeerimis- ja finantseerimisteenused. „Pangad pingutavad täna selle nimel, kuid peavad kohanema muutuvate väljakutsetega ja tegema rohkem koostööd,“ lisas Kilu.

Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ekspertkomitee Moneyvali programmijuht Veronika Mets lausus, et hea hinnang Moneyvali poolt aitaks suurendada finantskeskkonna usaldusväärsust, kuid halb hinnang võib mõjutada riigi mainet ja rahvusvahelist koostööd nii avalikus kui ka erasektoris.

„Riske läbi lõigata on lihtne, see ei ole suur kunst. Suurem kunst on neid juhtida. Üksnes riskide läbilõikamine genereerib riskijuhtimise organisatsioonis oskamatust. Rahapesu maailm januneb just uute oskuste järele,“ ütles Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.

Seminari pildigalerii on leitav Eesti Panga Flickri lehelt: https://flic.kr/s/aHsmQLTsgK

Teisipäeval, 15. septembril kell 9.30–13 toimus Eesti Pangas seminar „Me peame rääkima rahapesust: tõhusam võitlus ja toimivad pangateenused“. Seminar oli suunatud eeskätt poliitikakujundajatele, ajakirjanikele, pankadele ja ettevõtjatele ning rahapesu tõkestamisega seotud ametnikele, kuid otseülekande kaudu said seminari jälgida kõik teemast huvitatud.

Eesti Pank on alates 2019. aastast võtnud sihiks korraldada olulistel majanduspoliitilistel teemadel seminare ja vestlusringe poliitikakujundajatele ja ekspertidele ka sellistel teemadel, milles keskpank ei ole parim ekspert ja mis ei ole otseselt keskpanga vastutusvaldkonnas.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
viljar.raask@eestipank.ee
Meediapäringud: press@eestipank.ee