2016. aasta kolmandas kvartalis väisasid Eesti elanikud välisriike miljon korda ehk umbes sama palju kui aasta tagasi samal ajal.¹ Iga viies reis tehti väljapoole Euroopa Liitu. Eestimaalaste reiside arv Türki vähenes kaks korda ning Prantsusmaale ja Inglismaale 14%. Seevastu reiside arv Kreekasse suurenes 21%, Ukrainasse 20%, Bulgaariasse 12% ja Horvaatiasse 11%. Ühepäevakülastused moodustasid 15% külastuste üldarvust ning nende arv oli pisut suurem kui aasta tagasi. Mitmepäevareiside arv kahanes 1% ning nende keskmine kestus oli 3,9 päeva ehk 3% lühem kui samal ajal 2015. aastal. Kolmandas kvartalis kulutasid Eesti elanikud välismaal hinnanguliselt 200 miljonit eurot.

2016. aasta kolmandas kvartalis väisasid väliskülalised Eestit üle kahe miljoni korra ehk 3% rohkem võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga. Soomest saabunud külastajate reise oli üle 700 000 ─ kolmandik külastuste üldarvust. Kõikidest naaberriikidest tehti Eestisse rohkem reise kui möödunud aastal samal ajal. Kasvas ka Hispaaniast ja Ameerika Ühendriikidest tulnud turistide arv: kolmandas kvartalis oli neid kümnendiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Iga teine Eestit väisanud külastaja ööbis Eestis ja tema keskmine külastusaeg jäi aastatagusega võrreldes samaks ehk 4,5 päevaseks. Välisturistid kulutasid Eestis hinnanguliselt kokku 430 miljonit eurot.

¹ Välisriikide külastuste arv ei lange kokku reiside arvuga. Kuna ühel välisreisil võidakse külastada mitut riiki, on välisreiside arv väiksem.

Reisijate liikumine avaldab märkimisväärset mõju reisiteenuste ekspordile ja impordile Eesti maksebilansis, mis avaldatakse 9. detsembril.

Välisreiside statistika on avaldatud Eesti Panga veebilehel.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.