Eesti Panga 2016. aasta eelarve maht on 20,3 miljonit eurot, mis on 1,4 protsenti enam kui sellel aastal.

Kui jätta kõrvale sularahakulud, mis on aastati väga erinevad, siis kasvab keskpanga eelarve 2015. aastaga võrreldes 0,8 protsenti.

„Töökorralduse poolest tahame olla tõhus organisatsioon ja oleme liikunud õiges suunas. Eesti Panga eelarve on juba 5-6 aastat kasvanud aeglasemalt nominaalsest majanduskasvust. Viimastel aastatel on keskpanga eelarve põhiline kasvukoht personalikulud, et püsida tööjõuturul konkurentsis. Kui konkureerivas sektoris on palgatõus 5 protsenti, siis me ei saa sellest palju maha jääda, muidu kaotaksime kogenud eksperte. Palgatõusuks oleme võimalusi leidnud peamiselt tänu sisemistele ümberkorraldustele, otsides säästuvõimalusi muude kulude arvelt. Kuigi viimastel aastatel on keskpanga ülesannete maht suurenenud, siis pole töötajate arv kasvanud, vaid on mitme aasta võrdluses langenud,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Joonis. Eesti Panga kulud ja eelarved 2004-2016 võrdluses SKPga. Tulpades näitavad aastad 2015-2016 planeeritud eelarvekulusid ning nendele eelnevad aastad näitavad tegelikku kulu.

Teenustega (sularahakulusid arvestamata) seotud kulud kasvavad järgmisel aastal 0,7 protsenti 4,9 miljoni euroni. Eesti Pank kärpis oma haldus- ja majanduskulusid ning teenustest tõusid IT-kulud, eelkõige ühised IT-projektid euroala keskpankadega.

Eesti Pangas on kavas järgmisel aastal täita 237,7 töökohta, mis on sama tase võrreldes käesoleva aastaga. Keskpanga töötajate palgafond kasvab 4 protsenti 9,5 miljoni euroni. Selle tulemusel jääb Eesti Panga palgatase töökohtade arvestuses ligikaudu võrreldavaks Tallinna finantssektoriga, millega keskpank tööturul peamiselt konkureerib.

Koolituse, töölähetuste ja bürookulud vähenevad kokku 4,2 protsenti 0,99 miljoni euroni. Eesti Pank plaanib teha järgmisel aastal 530 Euroopa Keskpangaga seotud töölähetust, selle aasta plaanis oli lähetusi 540.

Investeeringud põhivarasse kasvavad 2016. aastal 2,6 miljoni euroni. Keskpangal on järgmisel aastal kavas jätkata välisperimeetri ehitustöödega ning osta serverarvuteid ja võrguseadmeid. Suurim arendustöö on seotud statistiliste aruannete kogumise süsteemiga, samuti on kavas majandus- ja personalitarkvara arendustööd. 2016. aastal algab järjekordne rahvusvaheline leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring, mille kulud on jaotatud kolme aasta peale.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kasvavad keskpanga järgmise aasta tulud 31,8 miljoni euroni. Valdava osa Eesti Panga tuludest moodustavad euroala ühtse rahapoliitikaga seotud tulud. Lisaks plaanib Eesti Pank teenida tulu välisreservide haldusest ja muudest tegevustest. Keskpanga oodatav kasum on 2016. aastal 11,5 miljonit eurot.

Taust

Eesti Panga ülesanne on tagada koos teiste euroala keskpankadega hinnastabiilsus euroalal. Oma põhiülesande täitmiseks peab Eesti Pank olema sõltumatu ja seetõttu pole keskpank seotud riigieelarvega.

Eesti Panga eesmärk on pakkuda ühiskonnale keskpanga osutatavaid teenuseid võimalikult kvaliteetselt ja tõhusalt. Keskpank peab muu hulgas tähtsaks, et ülesannete sama mahu juures ei tõuseks kulutuste tase suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP). Kuna sularahakulud on aastati väga erinevad, on need võrdlusest välja jäetud. Kui keskpanga 2015. aasta eelarve maht moodustas oodatavast SKP mahust 0,086 protsenti, siis 2016. aastal on keskpanga osa oodatavast SKP mahust 0,082%.

Eesti Panga 2015. aasta tegevustulem avalikustatakse keskpanga aastaaruandes 2016. aasta esimesel poolel. Eelmiste aastate aruanded on kätte saadavad panga veebilehel: http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/aastaaruanne

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask@eestipank.ee
Meediapäringud: press@eestipank.ee