Riigikogu kiitis täna heaks Eesti osaluse suurendamise Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) ligi 175 miljoni euro võrra. Samuti ratifitseeris Riigikogu IMFi põhikirja muudatusettepanekud, mille peamine eesmärk on muuta IMFi juhtimisraamistik paindlikumaks ja suurendada arenevate riikide hääleõigust.

Eesti osalus ehk kvoot suureneb ligi 150 miljoni SDRi ehk 175 miljoni euro võrra ning on pärast muudatust 244 miljonit SDRi ehk umbes 285 miljonit eurot ja moodustab 0,051% IMFi kvootide üldmahust.

SDR on Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik, mille arvestuse aluseks olevasse valuutakorvi kuuluvad USA dollar, euro, Jaapani jeen ja Suurbritannia nael.

Riigikogu otsuse järgi esindab Eestit Rahvusvahelises Valuutafondis Eesti Pank, kes teeb ka Eesti osaluse suurenemisest tuleneva sissemakse IMFi, tasudes 25% summast ehk ligikaudu 44 miljonit eurot SDRides või muus välisvaluutas ja 75% ehk ligikaudu 131 miljonit eurot kohalikus valuutas ehk eurodes. Riigieelarvet kvoodimakse ei mõjuta.

Et kvoodi suurenemine jõustuks, peavad oma nõusoleku andma need liikmesriigid, kelle osalus moodustab 70% IMFi kvootide üldmahust. Samuti on vajalik, et IMFi põhikirja muudatused oleksid jõustunud 60%s liikmesriikides, kes esindavad 85% häälte koguarvust. Nõusolek oma osaluse suurendamiseks tuleb liikmesriikidel edastada IMFile hiljemalt 2012. aasta 30. juunil.

Riigikogu tänane otsus võimaldab Eestil anda oma nõusolek Eesti kvoodi suurendamiseks ja IMFi põhikirja muutmiseks. Eesti uus kvoot hakkab kehtima pärast nimetatud tingimuste täitmist ja Eesti vastavat sissemakset.

IMFi kvootide üldmahtu suurendatakse kokku kaks korda, 238 miljardilt SDRilt 477 miljardi SDRini. IMFi ettepanek kvootide suurendamiseks oli ajendatud eeskätt vajadusest kahekordistada üleilmse finantskriisi valguses IMFi ressursse, arvestades sealjuures kiirelt arenevate liikmesriikide (sh Eesti) muutunud positsiooni maailma majanduses. IMFi liikmesriikide kvoodid vaadatakse üle regulaarselt –  vähemalt iga viie aasta järel.

Kvoot määrab liikmesriigi maksimaalse osaluse IMFis. Kvoodi suurus arvutatakse kokkulepitud valemiga, milles võetakse arvesse riigi sisemajanduse kogutoodangut, kaubanduse avatust, majanduse muutlikkust (kapitalivood, jooksevkonto) ja valuutareservide suurust. Kvoodid määravad suuresti ka liikmesriigi võimalused saada IMFilt laenu, kuna ligipääs IMFi krediidiliinidele on tavapäraselt seotud riigi osaluse suurusega.

Lisateave:
Ingrid Mitt
avalike suhete allosakond
Eesti Pank
eurosüsteem
tel: 668 0965, 512 6843
e-post: ingrid.mitt@eestipank.ee
meediapäringud: press@eestipank.ee