Eesti Panga 2015. aasta eelarve maht on 20 miljonit eurot, mis on 3,2 protsenti enam kui sellel aastal.

Kui jätta kõrvale sularahakulud, mis on aastati väga erinevad, siis kasvab keskpanga eelarve 2014. aastaga võrreldes 4,5 protsenti.

„Eelarve põhiline kasvukoht on personalikulud, et püsida tööjõuturul konkurentsis. Tänu sisemistele ümberkorraldustele vähendasime samal ajal töökohtade arvu ning leidsime säästuvõimalusi taristu- ja muude teenuste kuludes,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Uute tegevustena on kasvatanud Eesti Panga kulusid Eesti eelarvenõukogu tegevuse toetamine, osalemine Euroopa ühtse pangandusjärelevalve (Single Supervisory Mechanism, SSM) töös, makrofinantsjärelevalve teostamine Eestis ning euroalas kokkulepitud uued statistika kogumisega seotud tegevused. Töömahu kasv on tähendanud täiendavate töökohtade loomist nendes valdkondades.

Töökohtade arv kokku on vähenenud võrreldes möödunud aastaga 2,8 võrra. Töökohti on vähem tänu keskpanga töö sisemistele ümberkorraldustele.

Keskpanga juhatuse eemärk on tõhus organisatsioon ning kui võrrelda kulusid pikema aja vältel, siis on Hanssoni sõnul see eesmärk täidetud. „Eesti Panga sularahakuluta eelarve kasvab kahe aasta peale kokku veidi üle 2 protsendi, kuid sama ajaga peaks Eesti nominaalne majanduskasv ulatuma üle 9 protsendi. Kuna pikas ettevaates jätkavad kasvu palga- ja IT-kulud, siis oleme otsinud säästu mujalt, eelkõige tugiteenuste arvelt ning hinnanud hoolikalt töökohtade vajalikkust,“ lisas Hansson.

Keskpanga töötajate palgafond kasvab 5 protsenti 9,1 miljoni euroni. Selle tulemusel jääb Eesti Panga palgatase töökohtade arvestuses ligikaudu võrreldavaks Tallinna finantssektoriga, millega keskpank tööturul peamiselt konkureerib.

Teenustega seotud kulud jäävad järgmisel aastal 7,2 miljoni euro juurde. Teenustest tõusid IT-kulud, eelkõige ühised IT-projektid euroala keskpankadega ning säästukohti leidis keskpank elektrienergia- ja küttekuludes.

Koolituse, töölähetuste ja bürookulud vähenevad kokku 1,5 protsenti 1 miljoni euroni. Eesti Pank plaanib teha järgmisel aastal 540 Euroopa Keskpangaga seotud töölähetust, selle aasta plaanis oli lähetusi 550.

Investeeringud põhivarasse kasvavad 2014. aasta 1,3 miljonilt eurolt 2015. aastal 1,8 miljoni euroni. Keskpangal on järgmisel aastal kavas teha arhiiviruumide, koolitusklassi ja välisperimeetri ehitustöid. Lisaks ehitatakse finantsinspektsiooni tellimusel juurde büroopinda. Keskpank soetab juurde serverarvuteid ning suuremad arendustööd puudutavad statistiliste aruannete kogumissüsteemi ja dokumendihaldust, lisaks andmeside ja ühtsele euromaksete piirkonnale (SEPA) ülemineku tarkvararakendusi.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kahanevad keskpanga järgmise aasta tulud 28,3 miljoni euroni. Valdava osa Eesti Panga tuludest moodustavad euroala ühtse rahapoliitikaga seotud tulud. Lisaks plaanib Eesti Pank teenida tulu välisreservide haldusest ja muudest tegevustest. Keskpanga oodatav kasum on 2015. aastal 8,3 miljonit eurot.

Eesti Panga ülesanne on tagada koos teiste euroala keskpankadega hinnastabiilsus euroalal. Oma põhiülesande täitmiseks peab Eesti Pank olema sõltumatu ja seetõttu pole keskpank seotud riigieelarvega.

Eesti Panga eesmärk on pakkuda ühiskonnale keskpanga osutatavaid teenuseid võimalikult kvaliteetselt ja tõhusalt. Keskpank peab muu hulgas tähtsaks, et ülesannete sama mahu juures ei tõuseks kulutuste tase suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP). Kuna sularahakulud on aastati väga erinevad, on need võrdlusest välja jäetud. Nii keskpanga 2014. aasta kui ka 2015. aasta eelarve maht moodustavad oodatavast SKP mahust 0,087 protsenti.

Eesti Panga 2014. aasta tegevustulem avalikustatakse keskpanga aastaaruandes 2015. aasta esimesel poolel. Eelmiste aastate aruanded on kätte saadavad panga veebilehel: http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/aastaaruanne.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask@eestipank.ee
Meediapäringud: press@eestipank.ee