Muud makse- ja arveldussüsteemid

Makse- ja arveldussüsteemide toimimine on oluline selleks, et riigi majandus ja finantssüsteem oleksid stabiilsed, raharinglus toimiks tõrgeteta ja rahapoliitika tegemine oleks sujuv. Eraisikud, ettevõtted ja avaliku sektori asutused teevad igapäevaseid rahamakseid ja väärtpaberite ülekandeid makse- ja arveldussüsteemide vahendusel. Tõrked maksete liikumises häirivad kogu majanduse toimimist. Igapäevaelus on seda tunda näiteks siis, kui palk ei laeku kontole või kui poes ei saa kaardiga maksta.

Makse- ja arveldussüsteemid arenevad pidevalt, et rahuldada tarbijate ootuseid. 21. sajandi algusest alates on toimunud kaks suurt hüpet. Esimesena tuleb ära märkida üleminek ühtsele euromaksete piirkonnale (SEPA) 2014. aastal, mille tulemusena saavad eraisikud ja ettevõtted teha eurodes makseid samadel tingimustel kogu Euroopa Majanduspiirkonnas. Vaevu oli see teoks saanud, kui üle maailma hakkas kulutulena levima mõiste „välkmakse“ (instant payment). See tähendab, et kliendi edastatud maksekorraldus täidetakse viivitamatult ehk teisisõnu – raha laekub saaja kontole vaid mõni sekund pärast maksmist. See ei sõltu kuidagi pankade lahtiolekuaegadest ega puhkepäevadest. Välkmakselahendusi hakati 21. sajandi teise kümnendi alguses korraga välja töötama mitmel pool Euroopas, kuid esimese välkmaksesüsteemina tuli 2017. aasta novembris turule EBA Clearingu hallatav RT1.

Eesti majanduse jaoks olulised süsteemid on kaardimaksete süsteem, maksesüsteemid igapäevaste pankadevaheliste maksete tegemiseks, ning väärtpaberiarveldussüsteem. Kaardimaksete süsteemi, väärtpaberite arveldussüsteemi ning maksesüsteeme STEP2  ja RT1 haldavad erasektori ettevõtted. Eesti Pank kui Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liige haldab maksesüsteemi TARGET2-Eesti osasüsteemi, sealhulgas TARGETi välkmakseteenust TIPS, ja on koos teiste eurosüsteemi keskpankadega väärtpaberite arveldusplatvormi TARGET2-Securities kaasomanik. Kõik kolm EKPSi arveldusteenust koondusid 2018. aastal ühise nimetaja „TARGETi teenused“ alla.