Kohustusliku reservi hoidmine keskpangas

Kohustusliku reservi hoidmise nõue on kehtestatud Euroopa Keskpanga määrusega (EL) 2021/378.
Kõik järgnevalt kasutatud mõisted on seletatud määruse artiklis 2.

Millal muutub aruandlussubjekt kohustusliku reservi kohustuslaseks?

Kohe, kui krediidiasutus on saanud litsentsi või krediidiasutuse filiaal või hoiu-laenuühistu (HLÜ) on alustanud tegevust ja HLÜ-l on Rahapesu Andmebüroo (RAB) nõutav kehtiv finantsteenuste osutamise luba.

Kohustusliku reservi aruande esitamise juhend

Miks kehtib Eesti hoiu-laenuühistutele kohustusliku reservi hoidmise kohustus?

Kohustus tekkis siis, kui Eesti liitus euroalaga. Põhjus on, et HLÜde tegevus sarnaneb paljuski krediidiasutuste omaga. Näiteks on nii krediidiasutuste kui ka HLÜde peamine ja püsiv tegevus avalikkuselt hoiuste kaasamine ning oma arvelt ja nimel laenude andmine.

Millal tekib kohustusliku reservi hoidmise kohustus keskpangas?

Kohustusliku reservi arvestuse aruannet tuleb asutusel hakata esitama kohustusliku reservi kohustuslaseks saamisele järgnevast aruandeperioodist. Aruande esitamise kohustus ja keskpangas kohustusliku reservi hoidmise kohustus ei pruugi tekkida ühel ajal.

Kohustusliku reservi määruse (EKP/2021/1) järgi arvutatakse kohustusliku reservi summa, mida iga asutus peab hoidmisperioodil hoidma, kohaldades reservimäära igale selle perioodi reservibaasi asjakohasele osale, kusjuures iga asutuse kohustusliku reservi summast arvutatakse maha 100 000 eurot. (See on kokku lepitud nn operatsiooniline piirmäär, mille korral ei ole hoidmiseks tehtavad kulud ja jõupingutused piisavalt kooskõlas sellest saadava kasuga, mistõttu ei pea kohustusliku reservi nõuet senikaua keskpangas hoidma ja täitma, kuni nõude suurus jääb alla 100 000 euro.)

Kui asutuse kuni 2aastased kohustused korrutatuna (positiivse) reservimääraga, millest on lahutatud 100 000 eurot, on suuremad kui null, tekib keskpangas raha hoidmise kohustus. See tähendab, et praegu kehtiva 1% reservimäära järgi tekib keskpangas raha hoidmise kohustus, kui kuni 2aastased kohustused ületavad 10 miljonit eurot (üks protsent 10 000 000 eurost on 100 000 eurot).

Tabel 1. Kohustusliku reservi hoidmise kohustuse tekkimine

Allikas: Koostatud määruse EKP/2021/1 põhjal.

Kui kohustusliku reservi määr peaks Euroopa Keskpanga nõukogu otsuse järgi muutuma, teavitab Eesti Pank sellest kohustusliku reservi kohustuslast.

Kohustusliku reservi nõude arvestuse aruande identifikaatori 525 „Kohustusliku reservi nõude suurus“ väärtus on kohustusliku reservi kohustuslase järgmise hoidmisperioodi nõude suurus. Kui see on nullist suurem, tekib keskpangas reservi hoidmise kohustus.

Kohustuslikku reservi hoitakse hoidmisperioodide kaupa. Hoidmisperiood on umbes 6–7nädalane ajavahemik (tavaliselt 42 või 49 päeva), mille jooksul peavad kohustusliku reservi kohustuslased hoidma keskpanga kontol neile ettenähtud reservinõuet. Hoidmisperioodide algus- ja lõpukuupäevadega saab tutvuda Euroopa Keskpanga kodulehel. Aruandluse põhjal arvutatud summat tuleb hoida keskpangas avatud kontol terve hoidmisperioodi jooksul, aga nõuet võib täita perioodi keskmisena.

Näide. Nõutud summa on 100 eurot, hoidmisperioodi pikkus on 42 päeva. Hoidmisperioodi viimase päeva õhtuks peab keskpangas hoitud kumulatiivne summa olema 100 x 42 = 4200 eurot. Seda on võimalik saavutada kolmel moel:

1. hoides iga päev kogu hoidmisperioodi vältel kontol 100 eurot;
2. hoides kontol mõnel päeval vähem ja teisel päeval rohkem raha, et perioodi lõpuks oleks kumulatiivne päevalõpu saldode summa 4200 eurot;
3. hoides ühel päeval kontol 4200 eurot.

NB! Äärmiselt oluline on jälgida hoidmisperioodide algust ja lõppu, et teada, mis päevaks peab olema kogunõue täidetud ja mis päevast hakkab kehtima uus nõue.

Mida tuleb teha, kui tekib keskpangas kohustusliku reservi hoidmise kohustus?

Kohustusliku reservi nõude täitmiseks peab kohustusliku reservi kohustuslane avama Eesti Pangas arvelduskonto ning hoidma seal raha kohustusliku reservi nõude täitmiseks, kohustusliku reservi nõude täitmise korral intressi väljamaksmiseks ja mittetäitmise korral trahvi kinnipidamiseks.

Arvelduskonto avamise juhendid:

• Krediidiasutuste kontode avamise ja kasutamise tingimused Eesti Pangas
• Kontode pidamise tingimused Eesti Pangas (kehtivad mittekrediidiasutustele)
• Taotlus konto avamiseks Eesti Pangas
• Maksejuhiste edastamise juhend

Kohustusliku reservi nõude täitmise arvestus kuni 20. novembrini 2022

Kohustusliku reservi kohustuslane kasutab kohustusliku reservi nõude täitmiseks üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) osasüsteemi TARGET2-Eesti. Kohustusliku reservi nõude täitmiseks peab asutus, kes ei ole TARGET2-Eestiga liitunud, avama Eesti Pangas konto (vt. Mida tuleb teha, kui tekib keskpangas kohustusliku reservi hoidmise kohustus?) ja sõlmima Eesti Pangaga TARGET2 kohustusliku reservi mooduli kasutamise lepingu. TARGET2-le juurdepääsuks saab kasutada internetti või SWIFTi andmesidevõrku. Teenuse kasutamine on tasuta.

Kohustusliku reservi nõude täitmise arvestus alates 21. novembrist 2022

Kohustusliku reservi kohustuslane, kes on ühtlasi TARGETi teenuste kasutaja, kasutab kohustusliku reservi nõude täitmiseks TARGETis avatud põhikontot (main cash account, MCA).

Kohustusliku reservi kohustuslane, kes ei kasuta muid TARGETi teenuseid, peab samuti avama TARGETis põhikonto (MCA), kuid tal on kohustusliku reservi nõude täitmiseks kaks võimalust:

1. täidab ise reservinõuet ja teeb vajalikud kanded kontole/kontolt. Sel juhul peab reservikohustuslane korraldama enda juurdepääsu TARGETi teenustele. TARGETi teenustele juurdepääsu võimaldavad SIA-Colt ja SWIFT;
2. delegeerib vastava kokkuleppega kogu MCAga seonduva või osa sellest kaashaldurile. Kaashaldur on TARGETi teenuseid kasutav turuosaline, kes otsustab ise, kas ja millises mahus ta kaashaldusteenust pakub. Nõudluse olemasolul kaalub Eesti Pank reservinõude täitmise teenuse pakkumist huvitatud turuosalistele. Kogu tegevuse delegeerimisel ei ole reservikohustuslasel vaja juurdepääsu TARGETi teenustele.

Millest sõltub keskpangas hoitava kohustusliku reservi summa eest makstav intress ja kuidas see muutub?

Kohustusliku reservi hoidmist tasustatakse Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraga. See intressimäär võib muutuda igal hoidmisperioodil vastavalt EKP juhatuse otsusele. Intressiarvestuse valem on kirjas kohustusliku reservi määruse (EKP/2021/1) artikli 9 lõikes 1. Kehtivate intressimääradega saab tutvuda Euroopa Keskpanga kodulehel.

Keskpank teavitab reservikohustuslasi intressimäärade muutumisest.

Intressi makstakse üks kord hoidmisperioodi jooksul, teisel pangapäeval pärast selle hoidmisperioodi lõppu, mille eest tasu teeniti.

Mis on ülereserv ja kuidas kohalduvad sellele rahapoliitilised intressimäärad?

Ülereserv on kohustusliku reservi nõuet ületav summa, mida hoitakse keskpanga kontol. Seoses euroala rahapoliitilise strateegia elluviimisega on ülereserv tasustatud hoiustamise püsivõimaluse intressiga (deposit facility rate), mis oli negatiivne 2014. aastast kuni 2022. aasta juulini. Intressimäär võib muutuda igal hoidmisperioodil vastavalt Euroopa Keskpanga nõukogu rahapoliitilisele otsusele.

Mis on intressivabastus?

12. septembril 2019 otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu võtta kasutusele reservidelt makstavate intresside kaheastmelise süsteemi (two-tier system for remunerating excess reserve holdings), milles vabastatakse osa pankade hoitavast ülereservist hoiustamise püsivõimaluse negatiivsest intressimäärast. 2019. aasta seitsmendast hoidmisperioodist (30.10.2019) kuni 2022. aasta viienda hoidmisperioodi lõpuni (13.09.2022) rakendunud reservidelt makstavate intresside kaheastmeline süsteem ehk intressivabastus tähendab seda, et iga kohustusliku reservi kohustuslase puhul vabastatakse hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast kuuekordne (ka seda võib EKP nõukogu muuta) kohustusliku reservi nõue. Kuna ühekordne kohustusliku reservi nõue tasustatakse Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraga (vaata kehtivat intressimäära siit), tähendab 2019. aasta oktoobri lõpus jõustunud intressivabastus, et kohustusliku reservi kohustuslaste keskpangas hoitavatele vahenditele rakendati seitsmekordse kohustusliku reservi määra suurusele summale nullintressimäära. Võimalikule ülejäänud osale rakendus endiselt hoiustamise püsivõimaluse intressimäär. Vt ka Euroopa Keskpanga korduma kippuvate küsimuste rubriiki.

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas 8. septembril 2022 ülereservidelt makstavate intresside kaheastmelise süsteemi peatada ja määras kordajaks nulli. Põhjuseks, et hoiustamise püsivõimaluse intressimäära on tõstetud nüüdseks null protsendist kõrgemale ning rahapoliitika normaliseerudes tuleb säilitada nii ülekandemehhanismi kui finantsturgude efektiivsus. Eesti Pank teavitab kohustusliku reservi kohustuslasi intressivabastuse kordaja muutumisest.

Mis juhtub, kui kohustusliku reservi nõue jääb täitmata?

Euroopa Keskpank rakendab sanktsioone asutuste suhtes, kes rikuvad kohustusliku reservi kohaldamist reguleerivatest EKP määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi. Sanktsioonide rakendamisel lähtutakse määrusest (EÜ) nr 2532/98, määrusest (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) ja määrusest (EÜ) nr 378/2021 (EKP/2021/1), millega sätestatakse asjakohased sanktsioonid ja nende kohaldamise kord. Kohustusliku reservi nõuete tõsise rikkumise korral võib eurosüsteem ka peatada osapoole osalemise avaturuoperatsioonides.

Trahviarvestus

Ühekordse nõutava kohustusliku reservi taseme hoidmise kohustuse rikkumisel rakendatakse nõuet rikkuvale asutusele trahvi, mis on 2,5 protsendipunkti kõrgem keskmisest Euroopa Keskpankade Süsteemis kehtivast laenamise püsivõimaluse intressimäärast (marginal lending facility) asjakohase hoidmisperioodi jooksul. Trahvi kohaldatakse kohustusliku reservi hoidmisperioodi päevade keskmise summa kohta, mida asutus ei ole täitnud.

Trahv arvutatakse järgmise valemi põhjal:

• Pt = trahvisumma
• Dt = puuduolev kohustusliku reservi summa (päeva keskmisena)
• nt = kalendripäevade arv hoiuperioodil
• i = kalendripäev
• MLRi = laenamise püsivõimaluse intressimäär kalendripäeval

Kui kohustusliku reservi kohustuslane rikub kohustusliku reservi hoidmise kohustust 12 kuu jooksul rohkem kui kaks korda, on see korduv rikkumine. Iga korduva rikkumise eest määratakse trahv, mis arvutatakse ülaltoodud valemi põhjal, kuid selle vahega, et 2,5 protsendipunkti asemel rakendatakse 5,0 protsendipunkti.

Sanktsioonide menetlemine ja vastulause esitamise õigus

Täpsem menetluse kirjeldus (ECB/ 1999/4 artikkel 11).

1. Enne sanktsioonide rakendamist  teatab pädeva riigi keskpank EKP juhatuse nimel asutusele väidetavast rikkumisest ja vastavast sanktsioonist. Teatises esitatakse kõik faktid väidetava rikkumise kohta ning teatatakse asutusele, et kui ta ei esita protesti, arvatakse sanktsioon EKP juhatuse otsuse alusel rakendatuks.  
   
   Menetluse alustamisel saadab Eesti Pank fakte sisaldava kirja kohustusliku reservi nõude rikkumise ja trahvi rakendamise kohta nõuet rikkunud asutusele. Kirja saadab Eesti Pank e-posti teel ja digiallkirjastatult.
2. Pärast teatise kättesaamist antakse asutusele viis tööpäeva, et
   1) tunnistada kirjalikult väidetavat rikkumist ja nõustuda ettenähtud trahvisumma tasumisega (sel juhul arvatakse rikkumise puhul algatatud menetlus lõpetatuks) või
   2) esitada kirjalikult infot, selgitusi või vastuväiteid, mis võivad olla asjakohased otsuse tegemisel sanktsiooni võimaliku rakendamise kohta. Asutus võib oma vastuses esitatud faktide tõendamiseks lisada asjassepuutuvaid dokumente. Riigi keskpank edastab talle edastatud dokumendid EKP juhatusele, kes teeb otsuse sanktsiooni rakendamise kohta.

EKP nõukogu võib EKP juhatuse otsuse läbivaatamiseks küsida lisainfot asjaomaselt asutuselt, EKP juhatuselt ja/või keskpangalt. EKP nõukogu määrab info esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt viis tööpäeva.

3. Kui asutus ei ole esitanud kirjalikke vastuväiteid ettenähtud tähtaja jooksul, arvatakse sanktsioon EKP juhatuse otsuse alusel rakendatuks. Pärast seda, kui otsus on lõplikuks arvatud, nõutakse asutuselt sisse teatises täpsustatud sanktsioonile vastav summa.
4. Kui asutus tunnistab reservinõude rikkumist ja nõustub sanktsiooniga või kui asutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitanud kirjalikke vastuväiteid, arvatakse sanktsioon EKP nõukogu otsuse põhjal rakendatuks ning EKP või pädeva riigi keskpank esitab asjaomastele järelevalveasutustele kirjaliku teatise asutuse sanktsioneerimise kohta.

Eesti Panga saadetud kirjale ootame vastust e-posti aadressile kohreserv@eestipank.ee.

Koormatud vahenditest teavitamise kohustus

Vahendid, mida kohustusliku reservi kohustuslane kasutab nõude täitmiseks, peavad olema kooskõlas aluspõhimõttega, et neile ei kehti mingeid piiranguid ja need on vabad kohe kasutamiseks. Peale kohustusliku reservi nõude täitmise võib kõnealuseid vahendeid kasutada vaid maksete teostamiseks. Vahendeid, mis ei vasta kõikidele seatud nõuetele, ei saa kohustusliku reservi täitmisel arvesse võtta ning kohustusliku reservi kohustuslasele on alates määruse uue redaktsiooni kehtima hakkamisest (28.07.2021) kehtestatud kohustus teavitada keskpanka vahenditest, mida kohustuslane hoiab keskpangas ja mis on koormatud.

Koormatud varade all mõeldakse vahendeid, mille suhtes kohaldatakse mis tahes õiguslikke, lepingulisi, regulatiivseid või muid piiranguid^[1], mis takistaksid asutusel neid vahendeid likvideerida, üle kanda, määrata või välja maksta asjaomase hoidmisperioodi jooksul.

Koormatud vahendeid kohustusliku reservi täitmisel ei arvestata ning need tuleb asendada kõlblike vahenditega. (Vt lähemalt EKP määrus (EL) 2021/378, artikli 3 lõige (d) 5.)

Kui asutus on keskpanka koormatud vahenditest teavitanud, saadab keskpank asutusele uue konto avamise taotluse vormi, avab taotluse alusel konto ja kannab sinna varem kohustusliku reservi hulka kuulunud koormatud varad, millele rakendub kogu ulatuses hoiustamise püsivõimaluse intressimäär.

Teavituse koormatud varade olemasolust või tekkimisest palume saata e-posti aadressile kohreserv@eestipank.ee.

Kohustusliku reservi hoidmine vahendaja kaudu

Krediidiasutus või muu kohustusliku reservi kohustuslane võib taotleda keskpangalt luba hoida oma kohustuslikku reservi keskpangas vahendaja kaudu (vt EKP määrus (EL) 2021/378, artikkel 10). Selleks peab vahendaja:

a) olema sama liikmesriigi resident;

b) olema kohustusliku reservi kohustuslane

c) täitma selle asutuse jaoks lisaks kohustusliku reservi hoidmisele muid haldusülesandeid (nt varahaldus).

Kui kohustusliku reservi kohustuslane soovib Eesti Pangalt taotleda vahendaja kaudu reservi hoidmise luba, peavad olema täidetud määruses loetletud eeltingimused (leping vahendaja ja vahendatava vahel, milles sisaldub info selle kohta, kas taotleja soovib juurdepääsu eurosüsteemi püsivõimalustele ja avaturuoperatsioonidele), ilma et see piiraks kohustusliku reservi kohaldamise määruse EKP/2021/1 artikli 10 lõike 7 sätete kohaldamist.

Etteteatamisaeg Eesti Pangale on minimaalselt 12 kuud. Digiallkirjastatud taotluse palume saata e-posti aadressile kohreserv@eestipank.ee.

Kui pangagrupp on esitanud taotluse hoida grupi liikmete kohustuslikku reservi vahendaja kaudu ja keskpank on taotluse rahuldanud, võib pangagrupi emaettevõte taotleda keskpangalt luba esitada ka kohustusliku reservi aruandlust grupipõhiselt (vt EKP määrus nr 2021/379, artikli 6 lõige 2). Kui keskpangalt on see luba saadud, arvatakse kohustusliku reservi kogunõudest (kõik üksused kokku) maha ühekordne operatsiooniline piirmäär 100 000 eurot.

Digiallkirjastatud taotluse palume saata e-posti aadressile kohreserv@eestipank.ee.

Millistel juhtudel võidakse kohustuslikust reservist vabastada?

Kohustusliku reservi kohustusest vabastatakse asutus ilma taotluse esitamise vajaduseta selle hoidmisperioodi algusest alates, mille kestel asutuse volitused tühistati, ta nendest volitustest ise loobus või mille kestel teeb kohus või eurosüsteemi kuuluva liikmesriigi pädev ametiasutus otsuse algatada asutuse suhtes likvideerimismenetluse (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/24/EÜ ja EKP määrus EKP/2021/1, artikli 4 lõige 1).

Hoiu-laenuühistute puhul võtab Eesti Pank kohustuslikust reservist (ilma taotluse esitamise kohustuseta) vabastamise aluseks Rahapesu Andmebüroo kehtiva finantsteenuste osutamise loa olemasolu.

Otseselt määrusest tuleneva vabastamise otsuse teeb Eesti Pank, teavitades sellest kirjalikult nii asutust kui ka Euroopa Keskpanka.

Samuti võidakse asutus kohustusliku reservi nõudest vabastada (kas siis asutuse enda või keskpanga taotluse alusel) järgmistel juhtudel:

• asutuse suhtes on kohaldatud saneerimismeedet direktiivi 2001/24/EÜ alusel;
• rahaliit või liikmesriik on teinud asutuse varade kohta arestimisotsuse või rahaliit on kehtestanud meetmed, mis piirab asutuse võimet oma vahendeid kasutada;
• Eurosüsteem on peatanud või välistanud asutuse juurdepääsu eurosüsteemi avaoperatsioonidele või püsivõimalustele Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) kohaselt (HLÜdele see tingimus ei kohaldu);
• asutuselt kohustusliku reservi nõudmine ei ole asjakohane.

Otsuse kohustusliku reservi nõudest (kas ajutiselt või alaliselt) vabastamiseks teeb sellisel juhul Euroopa Keskpanga nõukogu. Kohustuslikust reservist vabastamise otsusest teavitab asutust kirjalikult asjaomane keskpank.

^[1] Sh vahendid, mis on vabalt kasutatavad, aga on asutuse enda otsusel mõeldud mingi muu eesmärgi või kohustuse täitmiseks.