Document
Vastutsükliline kapitalipuhver
Vastutsüklilise kapitalipuhvri eesmärk on kaitsta pangandussüsteemi kahju eest, mis võib tekkida finantstsüklist tuleneva süsteemse riski suurenemise tõttu. Vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestamisega nõutakse pankadelt kiire laenukasvu perioodil lisakapitali; finantstsükli languse või majandus- ja finantskeskkonna märkimisväärse halvenemise korral puhvrinõuet vähendatakse või nõue tühistatakse. Finantstsükli tõusu ajal kogutud kapitalipuhvri abil saavad pangad katta kahjumeid, mis stressiperioodil tekkida võivad, ja anda endiselt reaalmajandusele laenu.
Eestis on vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise õigus antud Eesti Pangale. Eesti Pank lähtub kapitalipuhvri vajaduse hindamisel ja selle määra jõustamisel Euroopa Liidus kokku lepitud põhimõtetest (kapitalinõuete direktiiv). Ühtlasi võtab ta arvesse Eesti majanduse ja finantssüsteemi eripära.
Eesti Pank hindab vastutsüklilise kapitalipuhvri vajadust ja teeb otsuse puhvri määra kohta kord kvartalis.
IV kvartal 2021
Eesti Pank otsustas 29. novembril 2021 täiendada vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude kehtestamise lähtealuseid ja tõsta puhvrimäär 1% tasemele. Kõrgem puhvrimäär hakkab pankadele kehtima 7. detsembrist 2022. Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue kehtestatakse edaspidi kahes osas: baasnõue (1%), mis püsib enamasti muutumatuna, ning tsükliline nõue, mille määra Eesti Pank tõstab, kui krediiditsüklist tulenevad süsteemsed riskid peaksid suurenema. Kuna Eesti Panga 2021. aasta novembri hinnangu järgi ei ole krediidikasvust tulenevad tsüklilised riskid hetkel suured, kehtestatakse vastutsüklilise kapitalipuhvri määr 1% baastasemel.
- Kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr: 1% (sh tsükliline komponent 0%)
- Standardne võla ja SKP suhtarv: 121%; selle kõrvalekalle pikaajalisest trendist: –3 protsendipunkti
- Puhvri arvutuslik määr: 0%
- Puhvri määra põhjendus: reaalsektori võla kasv on endiselt aeglasem kui pikaajaline keskmine nominaalne majanduskasv ning võlakoormuse kiire tõusu risk on hetkel väike. Seetõttu peab Eesti Pank praegu sobivaks hoida pankadele kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr 0% tasemel. Samas püsib oht, et majandusaktiivsuse suurenedes võlakasv jätkab kiirenemist ning võib hakata püsivalt ületama pikaajalist nominaalset majanduskasvu. Sellises olukorras krediiditsüklist tulenevad riskid suurenevad ja võib osutuda vajalikuks kehtestada vastutsüklilise kapitalipuhvri määr 0%st kõrgemal tasemel.
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra hinnang ja indikaatorid
Hinnang: IV kvartal 2021- Indikaatorid (.pdf)
Indikaatorid (.xlsx)- Indikaatorid (.pdf)
- Indikaatorid (.xlsx)
Varasemad hinnangud
Eesti Panga presidendi määrused
- EP presidendi 01.12.2015 määrus nr 8 „Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamine“
- EP presidendi 01.12.2015 määrus nr 9 „Krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamine ja teise riigi vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tunnustamine“
Teiste riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määrad:
- Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (European Systemic Risk Board, ESRB) avaldab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid.
- Baseli pangajärelevalve komitee (Basel Committee on Banking Supervision, BCBS) avaldab liikmete vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid.