Süsteemse riski puhver
Süsteemse riski puhvri eesmärk on ennetada ja maandada süsteemseid riske, mis võivad avaldada tõsist negatiivset mõju finantssüsteemile ja Eesti majandusele. Puhvrinõue aitab kindlustada, et pankadel oleks süsteemsete riskide katteks piisavalt kapitali.
Süsteemse riski puhvri määr Eestis on 0% alates 1. maist 2020, mil tulenevalt COVID-19 pandeemiaga seotud suurest määramatusest tühistas Eesti Pank varem kehtinud nõude hoida Eestis asuvate riskipositsioonide suhtes 1% kapitalipuhvrit. Süsteemse riski puhvri nõue on olnud üks Eesti Panga makrofinantsjärelevalve vahend alates 2014. aastast (vt tabel).
Kehtivuse periood | 1.08.2014–31.07.2016 | 1.08.2016–30.04.2020 | alates 1.05.2020 |
Puhver | 2% | 1% | 0% |
Riskipositsioon | koguriskipositsioon | kõik Eestis asuvad riskipositsioonid | kõik Eestis asuvad riskipositsioonid |
Alates 2021. aastast on süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise võimalused avaramad. Lisaks sellele, et Eesti Pank võib puhvrinõude kohaldada pankade kõikide riskipositsioonide suhtes, võib ta nõude kehtestada sihitumalt valdkondlikele riskipositsioonidele* või nende alamrühmadele. Valdkondlike riskipositsioonide määratlemisel lähtub Eesti Pank Euroopa Pangajärelevalve (EBA) suunistest.
Eesti Pank võib süsteemse riski puhvri nõude kohaldada kõikidele pankadele, osale neist või ka ainult ühele pangale.
Eesti Panga presidendi määrused
- EP presidendi 30.05.2016 määrus nr 6 „Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamine“
- EP presidendi 02.06.2021 määrus nr 9 „Süsteemse riski puhvri arvutamise kord“
- EP presidendi 02.06.2021 määrus nr 10 „Süsteemse riski puhvri nõude tunnustamise kord“
* Valdkondlikud riskipositsioonid on:
- kõik jaenõuded füüsiliste isikute vastu, mis on tagatud elamukinnisvaraga
- kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, mis on tagatud ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga
- kõik nõuded füüsiliste isikute vastu, välja arvatud punktis 1 nimetatud nõuded
- kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, välja arvatud punktis 2 nimetatud nõuded