18 000 museaali

Muuseumi kogus säilitatakse Eesti Vabariigis käibinud maksevahendeid alates 1918. aastast ehk Eesti esimese iseseisvuse algusest tänapäevani. See on osa Eesti Vabariigi ainulaadsest kultuuripärandist. Eesti Panga muuseumis on olemas peaaegu täielik Eestis kasutatud ja kasutatavate maksevahendite kollektsioon, mille hulka kuuluvad ka Tallinna Arvekoja maksutähed, Eesti Vabariigi 5% võlakohustused ja kodurahad, Eesti esimene oma raha (margad ja pennid), 1928. aasta rahareformi järgsed esimesed kroonid ja sendid, 1992. aastal toimunud rahareformi järgsed rahad, europangatähed ja kõikide riikide euromündid. Peale raha ajaloo säilitame ka Eesti Panga tegevuse ja ajalooga seotud dokumente, fotosid ja esemeid, millest osaga saab tutvuda muuseumi väljapanekus. Näiteks on tutvumiseks välja pandud panga natsionaliseerimise akt 1940. aastast, raha kavandid ja valmistamise vahendid, panga juhtkonda kuulunud töötajate fotod, töötajate töövahendid ja neile kingitud esemed.

Eesti Panga ajalugu on talletatud iseseisva Eesti Vabariigi ajast ehk panga asutamisest 24. veebruaril 1919 kuni 10. oktoobrini 1940 ning keskpanga taasloomisest 1. jaanuaril 1990 kuni tänapäevani.

Esimeste museaalidena võeti keskpanga muuseumis arvele Eesti Panga natsionaliseerimise akt 1940. aastast ja Eesti Panga aastaraamatud panga tegutsemise algusaastatest. Seejärel soetati esimene maksevahendite kogu erakollektsionäärilt. Tänu erakollektsionääridele ja inimeste isiklikule algatusele on Eesti Panga muuseum saanud kogusid pidevalt täiendada, kuid oma panus meie kogude täiustamisel on ka teistel muuseumidel ja õnnelikel juhustel.

Silmapaistvad eksemplarid

2000. aasta lõpus leidsime Eesti Panga varahoidlas vanade riiulite lammutamise käigus põrandast mõneteistkümne sentimeetri kõrgusel olevast riiulialusest peidikust 1940. aastal trükitud kümnekrooniste originaaltrükiplaadid. Tõenäoliselt olid plaadid sinna peidetud pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal ja need oleks tulnud hävitada, nagu juhtus kümnekrooniste valmis trükitud tiraažiga. Tänu tollase Eesti Panga tundmatu töötaja julgele teole säilisid 1940. aastal valminud kümnekroonise rahatähe sügavtrükiplaadid tänapäevani ja need on praegu tallel keskpanga muuseumis. Nende trükiplaatide järgi emiteeris Eesti Pank 2008. aastal meenerahatähe.

Muuseumi arhiivis on palju Eesti Pangaga seotud isikute isiklikke arhiivimaterjale, näiteks taasiseseisvumisaja Eesti Panga esimese presidendi Rein Otsasoni ning Eesti Panga nõukogu kauaaegse liikme ja nõuniku Raimund Hagelbergi omad. Üks põnevamaid on 1930. aastate Eesti Panga arvekoja juhataja Paul Viraku sõjaaegne päevik, mis pakub üksikasjalikku ajastutruud olukirjeldust.

2007. aastal toimus Eesti Pangas kunagises Otto Tiefi kabinetis (sama maja teisel korrusel, kus praegu asub muuseum) pidulik Otto Tiefi valitsuse liikmete ja viie kõrgema riigiametniku fotode pidulik esitlus, millest võtsid osa ka kunagiste liikmete järeltulijad. Muuseumi jaoks on see sündmus väga erakordne, sest just sellel esitlusel oli kohal riigisekretär Helmut Maandi poeg Jaak Maandi ja tütar Anne Maandi-Callius, kes kinkis muuseumile raha, mille oli tema isale kui valitsuse liikmele andnud rahaminister Hugo Pärtelpoeg Puise rannas 1944. aasta septembris enne põgenemist Rootsi.

Muuseumikogud arvudes

Eesti Panga muuseumi kogudes on üle 18 000 museaali, millest umbes kolmveerandi moodustavad pangatähed ja mündid. Kogud jagunevad dokumentide, esemete ja fotode koguks.

Dokumentide kogus on valdavalt paberrahad (originaal- ja proovirahad), väärtpaberid, trükised ja rahade kujunduskonkurssidele esitatud tööd, panga aastaaruanded ja statistilised kogumid.

Esemete kogus on peamiselt mündid (käibe- ja meenemündid), rahade kujunduskonkursside tööd, kipsmudelid, pangakaardid, raamatud, vahakujud, trükiplaadid ja muud panga töös kasutatavad esemed ning kingitused.

Fotokogus on fotod, fotoalbumid, CDd ja videokassetid.

Muuseumis on alates 2003. aastast ajutiselt hoiul Sally Stuudio õpilaste tehtud kingitused oma eakaaslastele 50 aasta pärast („Kingitused tulevikku”): pildid, kujud ja segatehnikas loodud taiesed. Kingitused antakse üle Eesti Kunstimuuseumile 19. oktoobril 2053. aastal. Töid on hoiul 132 ühikut ja peale hoiustamistähtaja lõppemist on plaanis korraldada neist näitus.

Muuseumi kogudega tutvumine

Muuseumi kogus olevaid museaale on võimalik laenutada ja kopeerida ning nendega kohapeal tutvuda.

1. Museaali kopeerimine ärilisel eesmärgil: kujutiste tegemine ja kasutuseks andmine ärilisel eesmärgil, milleks on kujutise avaldamine trükis, kasutamine televisioonis, filmis, etendusel, internetis. Teenus on tasuline.
2. Museaali kopeerimine akadeemilisel eesmärgil: museaalidest kujutiste tegemine ja kasutuseks andmine mitteärilisel eesmärgil, milleks on näiteks akadeemilised uurimused, koolireferaadid, koduloo-uurimused, muud era-uurimustööd (õpilased, üliõpilased, õpetajad). Teenus on tasuta.
3. Museaali deponeerimine: teistele muuseumidele, asutustele ning juriidilistele ja füüsilistele isikutele eksponeerimiseks või kasutamiseks (vajalike tingimuste olemasolul).
4. Museaaliga tutvumine kohapeal: muuseumi hoidlas olevate museaalidega saab tutvuda eelneva kokkuleppe alusel, milleks palume muuseumiga ühendust võtta.

Täpsem info telefonil 668 0760 või e-posti aadressil muuseum@eestipank.ee.