NGFS (rohepangandus)

Eesti Pank liitus 2020. aastal finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustikuga (Network of Central Banks and Supervisors for Greening the Financial System, NGFS). Võrgustik loodi 2017. aasta detsembris, kui kaheksa keskpanka ja finantsjärelevalveasutust tegid Pariisis „Ühe planeedi“ tippkohtumisel ühisavalduse selle asutamiseks. NGFSi liikmete arv on pärast seda kiirelt kasvanud ning ulatub viimase seisuga 69 liikmeni (nende seas kõik euroala keskpangad) ja 13 vaatlejani.

NGFSi eesmärk on aidata kaasa Pariisi kliimakokkuleppes määratud eesmärkide täitmisele. Selleks tegeletakse keskkonna- ja kliimamuutustest tingitud riskidega, propageeritakse madala süsinikuheitega majandusele ülemineku rahastamist ja jagatakse parimaid tavasid. Võrgustiku töös osalemine on vabatahtlik ja tegu on konsensusel põhineva foorumiga.

NGFS annab välja soovitusi, mis ei ole liikmetele siduvad, kuid mis innustavad kõiki keskpanku ja järelevalveasutusi ning asjaomaseid sidusrühmi võtma vajalikke meetmeid, et edendada keskkonnahoidlikku finantssüsteemi.

NGFSi põhikirjas on toodud võrgustiku struktuur.

• Täiskogu moodustub kõigist NGFSi liikmetest ja vaatlejatest. Täiskogu nimetab NGFSi esimehe juhtkomitee ettepanekul, kiidab heaks NGFSi strateegia ja tööprogrammi, otsustab uute NGFSi liikmete ja vaatlejate vastuvõtmise ning tegeleb muude NGFSi toimimisega seotud küsimustega. Eesti Panka esindab täiskogus asepresident Veiko Tali.
• Juhtkomitee on NGFSi täitevorgan, mis koosneb kindlaksmääratud liikmetest ja mis valmistab esimehe juhtimisel ette NGFSi strateegia ja tööprogrammi. NGFS täidab oma ülesandeid ja tööprogrammi ning kiidab väljundid heaks juhtkomitee liikmete konsensuse alusel.
• Töögrupid luuakse juhtkomitee ettepanekul ning need teevad tehnilist või analüütilist tööd.
• NGFSi esimees on võrgustiku peamine kõneisik, kes vastutab NGFSi juhtimise ja töö korraldamise eest.
• Sekretariaadi teenust pakub Prantsuse keskpank koostöös teiste keskpankadega. Sekretariaat tagab võrgustiku toimimise ning aitab korraldada administratiivset tööd.

NGFSis on moodustatud kolm töögruppi.

• Mikrofinantsjärelevalve töögrupp kaardistab praegusi järelevalvetavasid, soodustab kliimariskide avalikustamist ning selgitab välja roheliste ja pruunide varade erinevusi.
• Makrofinantsjärelevalve töögrupp hindab majandusele avalduvate kliimariskide mõju suurust, määratleb kliimariskide majandusse ja finantssüsteemi levimise kanaleid ning kaardistab valdkonnad, kus on vaja teha lisauuringuid.
• Rohelise rahastamise suurendamise töögrupp annab eeskuju, kuidas muuta keskpankade ja järelevalveasutuste tegevus keskkonnahoidlikuks, jälgib rohelise rahastamise turudünaamikat ning tegutseb rohelise rahastamise võimendajana.
• Andmelünkade ületamise töögrupi ülesandeks on koostada ülevaade teistele töögruppidele puuduvatest andmetest, leida allikaid, mida oleks võimalik juba kasutada ning koostada avalik nimekiri puudulikest andmetest seejuures pakkudes huvirühmadele võimalust aidata neid andmelünkasid ületada.
• Uuringute töögrupp uuendab organisatsiooni uurimisküsimusi koostöös teiste töögruppidega, tagab teadusuuringute koordineerimise ning suhete arendamise teadusuuringuid teostavate huvigruppidega.  

Eesti Pank panustab NGFSi töösse, osaledes makrofinantsjärelevalve töögrupis, mille liige on keskpanga finantsstabiilsuse osakonna ökonomist Riina Hanso.