Aastaaruanne 1994. Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega

Alates 1992. aasta 25. maist on Eesti Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liige. Eesti kvoot Valuutafondis on 46,5 miljonit SDR, mis moodustab üldisest kvoodist 0,03 protsenti ja annab meile 0,05 protsenti koguhäältest. 1994.a. detsembriks täitis Eesti teise majanduspoliitilise memorandumi järgi enesele võetud kohustused. 1994.a. lõppedes algasid ka uue majandusprogrammi alased läbirääkimised.

15. augustil liitus Eesti üheksakümne neljanda riigina maailmas Rahvusvahelise Valuutafondi (kokku 179 liikmesriiki) põhikirja artikkel VIII-ga. Sellega kinnitas Eesti rahvusvahelisele üldsusele, et kavatseb jätkata tugevat ja kindlat majanduspoliitikat ning anda oma panuse piiranguteta mitmepoolsete maksete süsteemile. Rahvusvaheline Valuutafond on Eesti viimase kahe aasta makromajanduslikku stabiilsust loonud reformipoliitikat nimetanud eriti õnnestunuks ning sagedasti toonud Eestit esile eduka üleminekumaa (reformimaa) näitena Kesk- ja Ida Euroopas. Majandusprogrammi toetuseks eraldas Rahvusvaheline Valuutafond Eestile teise osa majandusliku arengu soodustamise sihtlaenust (Systemic Transformation Facility) - 11,625 miljonit SDR, mis kanaliseeritakse, nagu eelnev osagi, läbi kohalike kommertspankade ettevõtete pikaajaliseks finantseerimiseks.

Tihedat koostööd jätkati panganduse valdkonnas ka Maailmapanga (IBRD), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD), Euroopa Ühenduse PHARE programmi ja Rahvusvahelise Arvelduspangaga (BIS). Eesti Pank aitas kaasa Eesti finants- ja ettevõtlussektori arengu toetamiseks mõeldud Maailmapanga 10 miljoni dollari suuruse laenu ettevalmistamisele. Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Ühenduse PHARE- programmi ja Maailmapanga ühistegevuse tulemusena loodi Eestisse Nõuandjate Tuumikgrupp (Core Advisors Group), mille ülesandeks on hinnata kommertspankade sobivust erinevatele (välis)krediidiliinidele ning pankade abistamine edasilaenamises nende krediidiliinide raames. Eestit külastasid mitmed eksperdid, kellega koostöös pöörati tähelepanu kommertspankade laenuvõimaluste parandamisele, pankade privatiseerimisele, raamatupidamise ja pangandusnormatiivide täiustamisele, pangajärelevalve tugevdamisele ja teistele valdkondadele. Eesti Pank jätkas ka SRÜ riikide ja Baltimaade nõustamist mitmetes erinevates keskpangandust puudutavates valdkondades.

Parandamaks ja edendamaks Baltimaade keskpankade koostööd, korraldas Eesti Pank 1994.a. suvel Balti keskpankade ühise seminari rahapoliitika, keskpanga tegevuse ja pangajärelevalve teemadel. Eesmärgiks on muuta sellised arutelud Baltimaade vahel regulaarseteks.